Kui palju kordi elus on teil õnnestunud maanduda täiesti juhuslikult keset vinget vanamootorrattaüritust seal, kus seda kõige vähem oodata oskaksid? Näiteks puhkusereisil Kanaari saartel? Meiega see juhtus – kogemata kombel õnnestus novembris osaleda Gran Canarias 21. korda toimuval klassikaliste ja vanamootorrataste kokkutulekul Viejas Glorias 2013.

Tegelikult olime lennanud Gran Canariale katamaraan Nordeaga purjetama, päevitama ning saare keskel olevaid ligi kahe kilomeetri kõrguseid mäetippe imetlema. Me seilasimegi, ujusime, jalutasime saarekese pealinna Las Palmase 25-kraadises soojas, jahutasime end külma õllega ja planeerisime ühel päeval pisikese bussitripi teha.

Hakkasime vaatama, mida sisemaal vaadata soovitatakse ning kuhu otse meile teadaolevast bussipeatusest mugavalt otsesõiduga saaks. Valikusse jäid kaks linnakest, üks neist laheda nimega Arucas. Tundus arukas sinna sõita, sest see buss tuli varem ja linnas pidavat olema rummitehas-muuseum, imekaunis katedraal ja suur ilus park.

Juba bussis olles ajasid „närvi“ möödakihutavad ja vastutulevad mootorrattad ning isekeskis sai mõeldud, et mis neil viga, ilusad ilmad aasta läbi – muudkui sõida! Üritasime abikätt pakkuda ka ühele vähese mäesõidukogemusega tsiklistile, kelle ratta pidurid pidevast piduritallamisest üle kuumenesid ja lukku lõid. Ehmatus oli suur, aga õnneks midagi ei juhtunud. Mees sai koos rattaga teeperve ja ootas seal kannatlikult pidurite jahtumist.

Läksime Arucasse laupäeval ja meie meelehärmiks oli rummitehas suletud. Otsustasime siis linnaparki lähemalt kaeda, kui äkki valju muusikat kuuldus ja... leidsime end keset rahvamöllu ja mootorrattaid. Ja mitte tavalisi tsikleid, vaid puha vanemate generatsioonide esindajaid! See ootamatu leid ajas Eestist pärit unicmotolased ikka väga elevile.

Selgus, et tegemist oli reedel, 8. novembril alanud traditsioonilise ning võib kohe öelda, et legendaarse klassikaliste ja vanamootorrataste kokkutulekuga, mille avasid muide Arucase linnapea Ángel Víctor Torres ning spordinõunik Manuel López.

Tasuta korraldatud üritus kestis kolm päeva ja mahutas endasse lisaks mootoriga kaherattalistele eksponaatidele sõnavõtte, paraadi, esitlusi, kontserte, fotonäitust ja võistluseid. Linna peatänavad oli muudetud autovabaks tsooniks, kus käis elav tänavakaubandus – ehetest ja saiakestest tsiklivarustuse ja varuosadeni. Olgu öeldud, et üritus toimub Arucase linnavalitsuse toetusel.

Seiklesime ja imetlesime Viejas Glorias’el kokku viis tundi, sest oli, mida vaadata. Erinevalt kodumaal harjutud rattamarkidele nägime siin tükikest Ducatide, Nortonite ja Terrotite ajaloost.

Õhtusele kontserdile ei saanud paraku jääda, kuna viimane buss lahkus varem, aga see-eest nägime jõukatsumisi vanamootorrattasõitmise osavuses. Võib-olla peaks midagi nähtust ka Unic-Moto suvepäevadel programmi võtma? Igatahes kui plaanite sügisel Kanaari saartele minekut, astuge läbi ka novembris toimuvat uuniktsiklite näituselt, mis meelitab üle saarestiku kokku tuhandeid fänne.