Mul on ka kohe üks lugu rääkida, mis minuga juhtus eelmisel nädalal. Käisin maal ema ja isaga ning Anna tankla juures vaatan, et kütus hakkab otsa saama, keerasin tanklasse ja tahtsin paagi täis võtta, a paraku oli raha aint 10 liitri jagu. No tegelt ka sellega saab ju vabalt Tallinnasse:-) Kosele jõudes tunnen, et auto ei käitu nii nagu vaja – nagu jätab vahele ja kiirendamise juures tõmbab kinni kuidagi. Omaette kirun ja siis isa küsib kahtlevalt, et kuule, äkki oli si** bensiin? Mul esimene reaktsioon blokk, teeäärde ja siis juuksed katkuma: "Bensiin-bensiin-bensiin! Aga see on diiselauto!!!!"

Blondiin, eksole. Noh, tagantjärele naljakas, siis võttis kergelt kere kuumaks, sest just oli juttu olnud, et selle konkreetse auto mootoriremont maksaks 12 000 krooni maksma. Helistasin siia-sinna, saatsin lõpuks ema-isa bussiga linna ja ise ootasin teeääres veidi üle 2h treilat (õnneks on mul alati autos raamat, mida igavatel hetkedel lugeda: seekord jõudis treila isegi liiga „vara“, sest ma ei saanudki teada, kes krimkas mõrvar oli). Ilgelt nõme tunne oli oma lolluse pärast ja teiseks olin paari sõbra käest saanud oma abipalvele eitava vastuse (palved siis, et keegi mu ema-isa oleks linna transanud, sest olime ju maalt tulnud riietes ja kodinaid masin täis ning muidu ka aeg muudkui jooksis ja jooksis) ja närv hakkas suhteliselt mustaks minema. Igatahes mõtlesin, et teate, kui teil midagi nii ajuvaba juhtub, siis mulle võite iga kell helistada ja kui saan, aitan ise ning kui ei saa, aitan mõelda, mida edasi teha. Ausõna. Number on sama endiselt!

Aga lõpp oli ikkagi hea, autoremont läks maksma ainult õli ja tihenditevahetuse ehk 600 krooni ning kõik lõppes nii hästi sellepärast, et mul ei olnud rohkem raha kui 10 liitri bena jagu ehk suurepärane näide rahapuuduse headusest.

Olge mõnusad!