Millal: 1.-6. juuni 2015
Kus: Groningen-Hamburg
Kes: Kristel ja Mark
Millega: Hayabusa
Kokku kilometraaz: ~1300 km

Kuna tsikkel oli „sattunud“ varem Groningeni, siis oli see koht ka meie tripi alguspunktiks. Ühe öö veetsime seal ka niisama, käisime linnas shopingul ja veetsime muidu aega minu ema juures. Kuna meil oli pagasiruum küllaltki napp (tagakohver, paagikott ja igaks juhuks oli kaasas veel torukott ning samuti oli hädapärast võimalik kasutusse võtta läpaka seljakott), siis see piiras õnneks meie shopinguid.

Groningenist lahkusime 1. juunil. Selleks päevaks oli ilmaennustuse kohaselt lubatud tuult kuni 30 m/s, mille tõttu tegime plaanides muudatuse ning jätsime Amsterdami seekord vahele. Võtsime kohe suuna Kölni peale (sinna linna mineku soovituse andis meile minu vend – suur aitäh talle selle eest!). Tuul andis päris kenasti tunda isegi mulle, kes ma istusin taga. Ma ei teagi, mida Mark veel tunda võis. Enne Kölni tegime vahepõike ka Duisburgi, kus külastasime Smurfi ja tema peret. Enne neile külla minekut otsisime söögikohta, et aega parajaks teha, kuni pererahvas koju tuleb. Kuna ma linnu- ja loomaliha ei söö, siis kasutan tihti Happy Cow appi vegan või selle sõbralike söögikohtade otsinguks. Nii sattusime Türgi piirkonda. Seal oli söögikohti ikka väga palju. Astusime mingisse sisse. Ja kuigi keegi sealt otseselt korralikku inglise keelt ei kõnelenud, siis õnneks oli menüü piltidega, ning väikese selgitusega tehti mulle seal mingi roog eraldi ümber taimseks :) Igatahes oli söök aus ja hea, enne järgmist hommikut korralikult uuesti midagi endasse laadida ei tahtnudki. Samuti käisime üle väga pika aja Loius’s. Kuigi kaupa on seal palju, siis mul ei tekkinud enam sellist „nagu laps kommipoes“ tunnet.

Duisburgile järgneski juba Köln. Meie reis oli planeeritud ainult selles osas, et reedel oleksime Hamburgis. Muu oli nn vabakava. Esialgu oli meil mõte Kölni jääda üheks ööks. Hotell oli väga armas, hubane, vanalinnast üle jõe (soovitan vaadatagi hotelle sellele jõekaldale, sest vanalinna ja sealse jõekalda hotellide hinnad on ikka tunduvalt kallimad). Hotellli jõudsime õhtul, nii et esimese tutvuse vanalinnaga tegime ööpimeduses. Baarid olid vanalinnas veel lahti, kuigi kesklinna vööndis juba kinni. Mõned õlled sai sisse libistatud (täitsa hea on tekiilaõlle Salitos), kohaliku katedraali ja tema suurust imetletud (ehitatud juba 800 aastat tagasi!), ja siis veel natuke ringi jalutatud suunaga tagasi hotelli. Kuna vanalinna ligi on mitmeid sildu, mis üle Rein’i viivad, siis sai mõnusa suure ringi sedasi teha. Kuivõrd linn tundus nii kena, siis otsustasime ka teiseks ööks sinna jääda. Nii saime linna kaeda ka 100m kõrguselt vaateplatvormilt (RTL’i maja ligidal on jõe kaldal selline ümar modernne hoone, mille katusel on vaateplatvorm. Kui ma ei oleks selle kohta mingist blogist enne lugenud, siis ei oleks osanud seda vaateplatvormiga seostada), samas tugeva tuule tõttu jäi taevaraudteega sõit paraku ära. Samas oli täitsa mõnus mööda jõge teha üks tiir. Saime teada, et jõel on linnas 10 silda, mis asuvad samades kohtades, kui roomlased kunagi sillad ehitasid. Samuti, et seal oli kunagi Rooma riigi piiriala. Vanalinnas oli päevasel ajal ikka megalt rahvast. Nii et meil oli täitsa hea meel, et öösel seal ringi saime enne konnata. Veel avastasin, et kui Tallinnas maksid murelid 6-7 eurot kilo, siis seal vanalinnas olid need 12 eurot, mõni tänav eemal 7 eurot. Sama on ka söögikohtadega, et kui otsesest vanalinna tsoonist välja astud paar tänavat, siis on palju sõbralikumad hinnad. Sattusime sööma mingisse India söögikohta. Kuna need on taimetoidusõbralikud, siis suhteliselt kindel valik enamasti.

Kolmapäeval võtsime suuna Hamburgi peale. Kuna see tõotas tulla üks pikk sõit, siis läksime mööda kiirteed. Ütleme nii, et enne ütlesid minu närvid üles, kui Mark hakkas naaatukenegi ridade vahel sõitma. Ummikud-ummikud-ummikud. Hamburgi sisse- ja väljasõit on valgel ajal minu arvates üldse üks võimatu asi ilma ummikuteta :D. Seda tõestas ka laupäeva hommikul kell pool 9 linna sissesõitmine. Hamburgi ümbruses on mitmed teetööd, mis liiklust ikka korralikult kinni võtavad. Samuti linnas sees nad muudkui ehitavad, nii et geps ka enam ei saanud aru mis või kus või kuhu.

Hotell oli meil ~50 km Hamburgist põhjapool (sest parajasti oli mingi üleriigiline kiriklik püha saabumas ja sellega seoses piiiiik nädalavahetus ning majutusasutused täis). Aga see oli taas mõnus hotell, ja piirkonnas, kus oli pidevalt mõni mootorratas sõitmas. Sattusime seal linnakeses sööma mingisse „sööklasse“, kus olid näiteks tasuta jagatavad motoajakirjad. Ja tundus, et motoüritusi toimub seal palju ning igale maitsele. Kahju kohe, et saksa keelt ei mõista eriti palju ning et ei ole rohkem aega seal veeta.

Paar päeva Hamburgis ja selle lähiümbruses said mõnusalt veedetud, kuni laupäeval tuli aeg lennukile mul astuda. Nii minnes kui tulles oli kiiver mul lennukis näpus ja sellest ei tekkinud mingit teemat. Hiljem teistelt uurides kuulsin ka varianti, kus Ryanair’i puhul, kui kobisema midagi hakata, tõmbas inimene kiivri endale lihtsalt pähe ja siis sai ka kobin otsa. Ic. Lennukite puhul oli vahe ainult selles, et Estonian Air’il mahtus kiiver riiulisse, Air Balticul aga mitte (siis oli kiiver jalge ees maas).

Igatahes oli see väga mõnus aja maha võtmise aeg ja lihtsalt ilma eriliste ettevalmistustega tehtud reis :-)