9
Foto: Erakogu

Mootorrattasõit tundub ohtlik, kiire ja vaid julgetele ning tugevatele mõeldud ala, mida filmides kasutatakse tihti peategelaste idealiseerimiseks.

Kuidas on aga lood tegelikult? Eestis on lisaks meestele väga palju vahvaid naisi, kelle hobiks on lapsepõlvest peale, sõprade-sõbrannade õhutusel või lihtsalt hetkeidee ajel saanud just tsikliga sõitmine.

Pealtnäha väga naiselik ja seltskonna tagasihoidlikem neiu võib küsimusele: "Mis autoga sina sõidad?" vastata vabalt: "Mul pole autot. Aga ma sõidan mootorrattaga." Harilikult pälvib see teatud huvi ja aupaklikkust, kuid vastaja jaoks pole selles midagi erilist. Kuigi peab tunnistama, et naistel on mootorrattaga (ja ka muu tehnikaga) veidi keerulisem hakkama saada kui meestel.

 

Ratas tuleb sõidukorda seada

"Kui teised naised käivad jõusaalis selleks, et rannas parem välja näha, siis meie treenime, et end enne tsiklihooaega vormi ajada. Aeg-ajalt läheb ikka jõudu vaja, sest näiteks 200+ kilost ratast käekõrval lükata pole nali," räägib Anneli Pille nais­mootorrattureid koondavast organisatsioonist WIMA Estonia. Lisama ei pea loomulikult, et motikal sõitmine ise on paras trenn.

Hooaja alguses tuleb üle vaadata ka ratas. Võib tunduda kummaline, ent naisedki arendavad seltskonnas vestlust teemadel: milline on normaalne tehnoülevaatuspunkt, kust sa rehvid ostad või kus saaks gondleid värvida?

WIMA Estonia president Marju Uusküla meenutab, kuidas ta sel kevadel pidurikettapolte otsimas käis. "Võtsin kaasa remondimehelt saadud poldi ja käisin läbi oma ratta esinduskaupluse ja lähemal asuvad tsiklipoed. Kuulasin suhteliselt ulmelisi tarnetähtaegu ja hindu ning sattusin juba masendusse, et tänavune hooaeg algab ikka eriti hilja, aga siis soovitas üks müüjatest Baltic Bolti.

Läksime sõbrannaga sinna, seisime sabas ja tundsime juba end veidi imelikult teiste ostjate silme all, kuna seal poes peale meie naisi polnud. Siis selgus, et vajalikud poldid on olemas ja maksavad kordades vähem kui arvasime. Jälle oli päev kirjas, tuju hea ja olin hakkama saanud asjaga, mis meestele on võib-olla loogiline ja lihtne, aga minu jaoks vajas süvenemist."

Kes saab pikima liu?

Süvenemist vajavad aeg-ajalt ka muud asjad. Pille nendib, et temal oli tänavuse hooaja alguses ees rehvivahetus.

"Kui meestel on tore müügimeestega vaielda, siis mina ei hakka iga suvalise rehvimüüjaga rääkima teemal, mis mu ratta jaoks nende arust parim on. Rehviostule eelnes pikk uurimustöö Interneti avarustes," nendib ta. "Lisaks saab hooaja - et mitte öelda iga sõidu - alguses kontrollitud ka aku, keti ja pidurite olukorda ning õli ja muude vedelike seisukorda. Selliste asjadega saab iga naine hakkama."

WIMA Estonia naised on loonud omavahelise konkursi, kes sõidab aasta jooksul pikima hooaja, kes rohkem kilomeetreid ja kes käib enim mootorrattaüritustel.

"See võistlus pole muidugi mõeldud meeletuks kihutamiseks või üksteise ülelöömiseks, vaid lihtsalt sõidu populariseerimiseks ja mootorrattakultuuri edendamiseks," räägib Uusküla. "Samuti nagu võistlused meie seas on ühtsustunde loomiseks ja enda nähtavaks tegemiseks, nii on omane ka igal hooajal uute, meie logo omavate riiete soetamine.

Üks meie liikmeist omab reklaamifirmat, mille kaudu saame endale ise disainida uued särgid, pluusid ja dressipluusid, kus WIMA Estonia logo ja tunnuslause peal. Aga muidugi eelkõige soovitame kõigile turvalist sõitu kaitsmete ja windstop­perite­ga varustatud riietega."

"Suvi on kaif," leiavad mootorrattanaised. "Ja üritusi parajalt nii palju, et naljalt ühtegi vaba nädalavahetust kalendrist ei leia."