Y orineteerumas Pärnumaal (2013)

Hommikune Pärnu sõit oli juba jahe, termomeeter näitas vahelduva eduga 4-5 kraadi sooja. Vahepeal Märjamaal sai joodud kuuma kakaod ja sõit jätkus. Kohalolijate read Pärnumaal olid hõredad. Alati on olnud seal sõidul palju rahvast. Külm ilm oli teinud oma töö.

Stardis kaardid antakse kätte punktuaalselt kella järgi, ei varem ega hiljem. Ja sõit võib alata. Esimesed 10 km on mõnusad kruusateed, ei auke, ei muda. Edasi juhtub košmaar... tee on tõsiselt peale üleujutusi mudane, roopas ja vesiselt aukus. Tagasi pöörata pole mõtet, tuleb sisse suur ajakadu ja teen mõttetu ringi. Seega edasi!

Vaevaline saab olema see 5 km. Ratas elab all oma elu, mul on ainult mõtet gaasi hoida ja tasakaalus püsida koos rattaga. Õnneks peale vaevalisi kilomeetreid paistab parem kruusane tee, mis küll veel veidi rööpaline ja vesine, kuid siiski parem kui läbielatu :) Väikene 5 mintsane puhkus aitab. Esimene punkt leitud... Jee!

Edasi juba mõnusamad kruusateed, saab sõita juba ka 90 km tunnis. Täitsa mõnus. Kõik hea saab jälle otsa, uus mudane trass. Leidus ka üks korralik metsatee ja kaks rehvi remontivat meeshinge. Pärnakas ja ta sõber :) Paar sõna juttu ja sõit jätkub. Punkte järjest koguneb, aeg sikli nina tagasi pöörata. Tundub mõnus sirge tee olevat, kruusakas. Kuid üllatusi on see tee täis: paar km sõitu ja vahepeal veidi mudasei roopaid ja vett. Pärnumaa on see aasta vee poolest rikkalik. Paar korralikku

veetakistust ka tee peal. Tuleb edasi rühkida, püksid poolde säärde läbimärjad... õnneks saapad peavad hästi vett :) Tee veepinna all on petlik, kivine ja pehme. Natuke veel kruusateid, finišini kõigest 5 km, aga ega elu pole kergeks tehtud. Järgmine veetaksitus, laiust nii 5 m ja sügavust 20 cm pluss ilmusid võsast välja kanuuga poisid. Esimese kanuu lubasin läbi, toimetati kenasti mööda madalt vett teisele poole. Ja see pole ainus, tuleb veel 2-3 3 kanuud :D Tekkis nagu väike ristmik!

Vahepeal sõitsin takistuse läbi ja lootsin, et ratas teab, mida ta teeb. Finiš pole enam kaugel ja jõuame asfaldile. Võrreldes ülejäänud trassiga on see puhkuseks... võttes arvesse veetakistusi ;)

Kenasti finišis tagasi, Mirjaga suhteliselt ühel ajal. Mirja on trotsinud jahedat ilma asfaldiklassis ja vajab soojendavat jooki, minu nahk on väga soe... pigem jahtun.

Lõpp hea kõik hea! Kui järele mõelda, siis iga kord olen ma suutnud pikali kukkuda ja siis siklit püsti ajada. Seekord olin tublim, seisin kenasti püsti kogu etapi. Minu esimene selle aasta survaival läbitud, 5 on veel ees!